Reedel, 17.07.
Mäeotsa kapellSuur külakannel, mahlaselt madal kontrabass, rütmiline kitarr, vigurdav viiul ja eesti meeste laul, mis üheskoos ajavad kõik suud ühte laulma ja tantsukintsud kihelema. See ongi rahvalikke tantsulugusid mängiv Mäeotsa kapell!!! Koosseis: Ragnar Toompuu, Martin Arak, Madis Jürgnes, Taavet Niller |
 |
Johnny Salamander ja bänd (Läti)Meedia ja muusikakriitikud on sageli Johnny Salamanderit nimetanud kitarrivirtuoosiks, mis näitab tema tõsist pühendumist kaasaaegsele kitarrimuusikale, kus leiame mõjutusi rokist, funkist, heavyst, bluesist ja klassikalisest muusikast. Pikaajalised klassikalise muusika õpingud, kus põimusid tšello ja klaverimängu oskuste omandamised, tipnesid dirigendi ameti õppimisega. Kogutud teadmised ja kogemused on mõjutanud tema soolokarjääri. Seepärast on ka mõistetav, et klassikaline ja kaasaegne muusika on segunenud pea kõigis Johnny Salamanderi muusikaprojektides, millega ta on olnud edukas paljudel festivalidel ja muusika konkurssidel. Johnny Salamander on olnud laval erinevate muusikaprojektidega üle 30 aasta. Ta on õppinud kitarri Los Angeles Music Academys (LAMA) ja asutanud oma plaadifirma JS Productions, kus ta aktiivselt komponeerib ja toodab uut muusikat. |
 |
Nikns SunsNikns Suns on eesti pärimusmuusika ja rokimaastikul aktiivselt tegutsenud juba 6 aastat. 2011. aasta suvel ilmus Nikns Sunsi debüütalbum “KURI KOER”. Bändi muusikalugu iseloomustab ehk järgmine tekstirida: toimiv sümbioos tähendusi täis pärimusmuusikast ja võimsast rokist teeb Nikns Sunsi esinemised iga inimese jaoks eriliseks. Suurimaks inspiratsiooniallikaks on Eesti Vabariik – just see rahvustunne, mille juured on nii vanad, et ükski ajalooürik seda ei kirjelda. Laulud, mis on üle tuhande aasta vanad, ei saa olla valed. Selle kõige juures on tüübid uue energiaga noore põlvkonna muusikud. Folk rokib! Koosseis: Ragnar Toompuu, Merike Paberits, Madis Nõmme, Kristo Joosep, Tanel Kadalipp, Priit Oks |
 |
Traffic
Traffic on Eesti poprokk bänd, mis koosneb viiest sõbrast. Tegutsetud on nad juba üle kaheksa aasta ja kogutud nii mõnigi muusikaauhind. Trafficu alguseks võib pidada 2006. aastat, mil said kokku kitarrist ja laulukirjutaja Stig Rästa ning laulja Silver Laas. Bändi esimene singel «Kallis Ära Küsi» oli praktiliselt kõigi Eesti raadiojaamade playlistides ja ülimenukas isegi mobiilihelinate seas. R2 Aastahitt 2006 valimistel jõudis lugu esikümnesse. Juba 2007. aasta mais ilmus traFFicu esimene album. Albumiga tõusis traFFic Eesti muusikataeva tippu võites korraga nii Kuldse Plaadi kui Eesti Muusikaauhinna aasta uustulnuka kategoorias. Ka albumi neljandast singlist «Päevast Päeva» kujunes tõsine raadiohitt. Koosseis: Silver Laas, Stig Rästa, Robert Vaigla, Tõnis Kivisild, Ivo Priilinn |
 |
Metsatöll
2010. aasta märtsis nägi ilmavalgust Metsatöllu neljas album „Äio“. Kogu albumi muusika ja sõnad leidsid oma näo Lõuna-Eestis Hargla külas asuva talu eraldatuses. See andis loomingule hingamise, mille sarnast Metsatöllu sõnul ei ole võimalik saavutada suures linnas. „Äio“ salvestati Soomes Finnvoxi ja Eestis Sinusoidi stuudiotes. Albumi miksis kokku legendaarne produtsent ja helimees Mikko Karmila. „Äiost“ sai aasta enimmüüdud eestikeelne album (rohkem kui 20 000 eksemplari), ka tõi plaat Metsatöllule järjekordse metalartisti tiitli Eesti Muusikaauhindade jagamisel. Bänd andis albumi tutvustamiseks 63 kontserti, neist 40 välismaal. Muuhulgas esineti festivalidel „Wacken Open Air“ (Saksamaa), „Metalcamp“ (Sloveenia) ja „Noctis IV Metal Fest“ (Kanada), tehti viie kontserdiga minituur Inglismaal ning oldi külalisesinejaks ansambli Megadeth (USA) vabaõhukontserdil Haapsalus. Tõeliseks proovikiviks kujunes aasta lõpus toimunud Euroopa tuur koos ansamblitega Finntroll (FIN), Rotting Christ (GRE) ja Samael (SUI), kus anti 11 riigis 24 kontserti ja seda ilma ühegi puhkepäevata. Praeguseks on bändil seljataga üle 300 kontserdi Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning müüdud on rohkem kui 50 000 plaati. Koosseis: Markus Teeäär, Lauri Õunapuu, Raivo Piirsalu, Marko Atso |
 |
Laupäeval, 18.07.
Rikka Ivvani PillilaagerOn juba traditsiooniks saanud, et Ostrova Festivali teise päeva juhatab sisse Rikka Ivvani Pillilaager. Seegi kord on laagrilistel ja pilliõpetajatel plaanis esitada laagris õpitust parimad palad. Rikka Ivvain pillilaager toimub tuleval suvel juba 13. korda. Aasta-aastalt üha populaarsemaks muutunud laagris on osalejad ligi 50. Laagris õpivad erinevate tuntud pärimusmuusikat viljelevate õpetajate käe all Setomaa valdade lapsed. Õpe toimub meistri- selli õppe raames, koostöös Viljandi Pärimusmuusika aidaga. Alternatiivõpe on kahesuunaline, üks osa keskendub noorte huvihariduse võimaluste avardamisele maapiirkonnas ning teine pärimuslike teadmiste edasiandmisele nii noortele kui täiskasvanutele.. Õpetajateks on tuntud pärimusmuusikud, kelle käe all lapsed ja noored neljal päeval pillimängu õpivad. Esinejatena on kaasatud lisaks pillilaagris õppivatele lastele ka nende sõbrad, ehk siis noored muusikud, kes on varasematel aegadel õppinud pillilaagris. |
 |
Õiõ Seto’Õiõ Seto’ ehk Õie setod on Õie Sarve tutvusringkonnast kokku koondunud setod, kellele meeldib koos laulda. Õiõ Seto’ eesmärk pole käia lavalt lavale, vaid lihtsalt koos laulmist nautida. Eelkõige ollakse huvitatud enese täiendamisest ja uue õppimisest. Samas on neile väga kallid suur hulk koos armsaks lauldud vanu laule, mida ikka endaga kaasas kantakse. Õiõ Seto’ leelokoori suurimad õpetajad ja eeskujud on Õie Sarv ja Anne Sepamägi, kelle viisid, keel ja stiil jäävad alatiseks nende nooremaid lauljaid suunama. Kui on olemas ka pillimees, ei jää neil tantsudki tantsimata. |
 |
Seto Miihi SummEestis, nagu ka paljudes teistes Euroopa agraarmaades, olid laulutraditsiooni põhilisteks kandjateks naised, samal ajal kui mehed olid rohkem seotud instrumentaalse muusikaga. Ka Setomaal on meeste laulmist leitud palju vähem kui naiste oma. Tänaseks päevaks on taas kokku tulnud Uusvada küla ümberkaudsed mehed Lillepuu Vasso eestvedamisel, et edendada ja tutvustada taas seto arhailist meestelaulu. Seto Miihi Summ andis hiljuti välja oma esimese helikandja „Hõiq”. 2015. aastal astub Seto Miihi Summ Ostrova Festivalil üles juba 4-ndat korda. |
 |
Mokornulga leelokoorMokornulga leelokoor on üpris noor leelopark, koos on lauldud 2008. aasta talsipühadest saadik. Idee kokku käimiseks tulenes asjaolust, et selles piirkonnas tegutses tütarde (Tsibihärblaseq) ja vanaemade (Helbi) koor, puudus aga seni emade leelokoor. Mokornulga leelokoor täitis selle nö augu. Koori nime ristiisaks on Hõrna Aare. Kõik lauljad on Mokornulga piirkonnast, millest tulenevalt ka koori nimi. Kooris on 9 püsiliiget, s.h. 2 killet: Rieka ja Elenora, kuid sõnoliseks võivad olla kõik kooriliikmed. Endi tehtud laule on meil siiski vähe, kuid kui laul vaja kiiresti kokku panna, saame hakkama (näiteks 2009. aasta Seto kuningriigipäeva Hansalaul). Kooril on vaatamata lühikesele tegutsemisajale olnud juba palju esinemisi nii leelokooride juubelitel kui turismigruppidele. Koosseis: Naasõ: Aida Eleonora, Hõrna Rieka, Kauksi Ülle, Külviku Helen, Lehese Ester, Liiva Kati, Mehilase Margit, Süvaoru Tiina, Tarrose Aira ja Visseli Triin. Latsõ: Raali Elis, Süvaoru Greta, Süvaoru Rasmus, Süvaoru Sander, Tarrose Triinu-Liis, Salmi Päikeriin ja Keerpalu Agnes. |
 |
Maria Korepanova (Udmurtia) ja Toivo Sõmer (Eesti)Seoses Obinitsa nimetamisega 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinnaks, nimetas Seto Kongress käesoleva aasta soome-ugri aastaks Setomaal. Ostrova Festivalil esitlevad arhailisi soome-ugri hõimurahvaste laule- pillilugusid, sulandades neid üheks ilmaks, Maria Korepanova (Udmurtia) ja Toivo Sõmer (Eesti). Udmurdi ja bessermani laulude esitaja Maria Korepanova on 17. eluaastast alates käinud ekspeditsioonidel oma kodukandis Põhja-Udmurdimaal ja kogunud arhailisi rahvalaule ehk krez´e. Olles varasemalt tegelenud ainult akadeemilise koorilauluga avaldas talle sügavat muljet külamemmede võimas laulmismaneer. Praeguseks on ta omandanud selles bessermanide improvisatoorses laulustiilis tõelise meistritaseme. Bessermanid on põneva omakultuuriga väike rahvakild Udmurtia loodeosas, kes räägivad tatari mõjudega udmurdi keele dialekti. Mõned bessermani traditsioonid erinevad udmurdi traditsioonidest Volga-Bulgaaria ja Kaasani kaganaadi aegse islami mõju tõttu. Viimastel aastatel on Korepanova esinenud mitmetes Udmurdimaa etnoansamblites ja -projektides. Hetkel on Maria doktorant Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias. Toivo Sõmer on lõuna-eesti päritolu multiinstrumentalist, kellel lemmikuid palju: erinevad lauto tüüpi pillid, lüüra, traditsioonilised Eesti kandled ja etnilised käsitrummid. |
 |
Dorahoag (Portugal)Dorahoag on Portugali ansambel, mis viib meid muusikalisele teekonnale. See on sisuliselt Maailma Muusika projekt, mis keskendub Euroopa ja Lähis-Ida keelpillidele. Esitatav muusika on saanud mõjutusi paljudelt maadelt, millest võiks esile tuua Balkani, Pürenee ja Afganistani rütmid ja meloodiad. Originaalkompositsioonid sünnivad inspireerituna erinevate maade traditsioonidest ja kultuuridest, mis on miksitud kaasaegsete rütmide ja meloodiatega. Aastal 2013 andis ansambel Dorahoag välja oma esimese EP “Esperanto”, märtsis 2015 ilmub juba uus album. Koosseis: Ruben Monteiro, Lavta, Saz Baglama, João Caiano, Dinis Coelho, Nuno Silva |
 |
LegshakerFolk-punk bänd Legshaker loodi 2010 aastal Pärnumaal. Erinevalt paljudest kaasaegsetest Eesti pärimusmuusika- ja folgikollektiividest pole ansambli liikmed seotud olnud ei Viljandi Kultuuriakadeemia ega Otsa-kooliga vaid lugematu hulga Eesti punkbändidega. Legshaker ei soojenda üles vanu karjaselaule vaid kirjutab oma muusika ja laulutekstid ise. Muusikaliselt kutsub eestikeelne ansambel esile seoseid USA folkpunkarite Flogging Mollyga ning nende juured on The Poguesi ja The Clashi kandis. Kõigi eelduste järgi on nad üks Eesti parimaid live-bände. Bänd iseloomustab oma stiili niimoodi: “Stiililiselt segame kokku folki ning punkmuusikat ning tulemuseks on balkani piirkonnale iseloomulik rahvalik punkmuusika mida sealkandis kunagi kuuldud ei ole.” Legshaker peab enda jaoks väga oluliseks R2 aasta demo 2011 tiitlit. Esikalbum „Maksmata võlad“ ilmus novembris 2011. Koosseis: Heini Soobik, Argo Mägi, Tarmo Tamm, Siim Meibaum, Kait Kallau, Meelis (Oi) Juss |
 |
L’DoradoLustlik ja lõbus L’Dorado on loodud 1993 aasta lõpus ning esimene esinemine toimus aastavahetusel vastu 1994’t aastat Tallinna Mustpeade Majas ja peale aastavahetust Eeslitallis. Repertuaaris on peamiselt Ladina-Ameerikalik muusika ja seda enamasti eesti keelde tõlgituna. Koosseis: Tarvo Krall, Andres Raag, Tarvo Jaaksoo, Mart Pauklin, Toomas Rull/Anneli Kadakas |
 |
Ott Lepland ja bändOtt Lepland on eesti laulja ja laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate “Eesti otsib superstaari” kolmanda hooaja võitjana. 2012. aastal esindas Ott Lepland Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus laul “Kuula” saavutas 6. koha. 2010. aasta aprillis ilmus Ott Leplandil omanimeline debüütalbum “Ott Lepland”. Plaadil on 12 lugu, mis kõik on eestikeelsed ning mille autoriteks Ott Lepland, Tanel Padar,Hendrik Sal-Saller, Laur Joamets, Kaspar Kalluste. Album sisaldas endas selliseid lugusid, nagu Otsides ma pean su jälle leidma, Süte peal sulanud jää, Läbi öise Tallinna, Üheskoos on olla hea. 2011. aasta lõpus andis Ott Lepland välja oma teise stuudioalbumi “Laulan ma sind”. Plaadil on 11 lugu, teiste seas ka lood “Sinuni”, “Kohtume jälle”, “Öö”, “Tunnen elus end” ja “Kuula”. “Öö mu kannul käib” on Leplandi kolmas stuudioalbum, mis nägi ilmavalgust 2012. aasta detsembris. Albumil on kaksteist lugu, nende seas ka singlid “Kodu” ja “Maagiline maa”. Ott Lepland astub laval üles bändiga! Koosseis: Ott Lepland, Marvi Vallaste, Kaspar Kalluste, Viljar Norman, Kristjan Kaasik, Tarvi Kull |
 |
SIMMAN! Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide ÜhingOstrova Festival lõpeb alati suure simmaniga. Seekord tantsutab ja hoiab külastajate tuju üleval Väikeste Lõõtspillide ühing. Orkester Väikeste Lõõtspillide Ühing sündis 1989. aasta juunis noorukite taltsutamatust himust mängida lõõtspille. Korralikke instrumente polnud meie kodumaal sel jubedal ajal kuskilt võimalik soetada. Kord sattusid asutajaliikmed üheskoos maapoodi, kus silmasid riiulil tillukesi, lastele mõeldud garmoškasid. Hind oli soodne ning vabatahtlik kodanikeühendus registreeris end Pärnu Maakonnavalitsuses. Raugematust kirest selle seksika muusikamasina zinina vastu moodustus 1995. aastal rahvalikku muusikat mängiv tantsuorkester. Koosseis: Marko Matvere, Raido Koppel, Joel Sarv, Erkki-Kalle Esop, Aivar Vassiljev, Sander Udikas |
 |
Anne Veesaar ja Tarvo KrallPäevajuhid |