Festivali juhib Võrumaa luuletaja ja tuntud sõnameister – Contra!
Reede, 19. juuli algus kell 19.00
Ansambel Simmaniduo
Simmaniduo on Tartu laulu- ja kandlekapell juba aastast 1983, mille lauludes ja pillilugudes on ühendatud rahvamuusika instrumendi kandle kordumatu kõla nüüdisaegse helikeelega. Aastate jooksul on esitatud nii omaloomingut („Trilleri polka“, „Valga-Valgamaa“, „Kärna Ärni“, “Heade mõtete linn, Tartu) kui ka muud rahvalikku muusikat.
Sander Karu (kannel, laul, rütmimasin), Märt Toom (laul, basskitarr)
Ansambel Oort
Oort on Eestis tegutsev regirocki ansambel, kes alustas tegevust 1996. aasta sügisel.
Oorti otsingud muusikas püüavad tunnetust ajast, mil regilaul väljendas eluviisi – kõik rõõmud, mured ning seos loodusega väljendus laulus. Oort püüab taasluua regilaulule kohta meie igapäeva elus, et see ei oleks vaid pelgalt meelelahutus või muuseumieksponaat. Ansambli kõlapildis võib arhailise rahvamuusika ümber leida nii popi-, jazzi- kui ka metali varjundeid.
Aleksander Sünter (laul, akustiline kitarr), Marju Varblane (laul, viiul, kannel, torupill, viled, parmupill), Kalle Tetsmann (basskitarr), Toomas Jõks (klahvpillid), Andres Vago (elektrikitarr), Margus Tammemägi (löökriistad)
Ansambel Kosmikud
Kosmikud tulid kokku aastal 1999. Eesti ajakirjandus on kollektiivi ristinud musta huumoriga vürtsitatud depressiivroki ja kosmopunkbändiks. Ansambel on andnud välja viis stuudioalbumit.
Hetkel loomingulisel puhkusel olev ansambel annab eksklusiivse kontserdi Ostrova festivalil tänu aastatetagusele kokkuleppele.
Meelis Hainsoo (laul), Aleksander Vana (kitarr), Raivo Rätte (basskitarr), Kristo Rajasaare (löökriistad)
Kodulehekülg YouTube Facebook MySpace
Ansambel Zetod
Zetod on Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika eriala vilistlase Kristjan Priksi juhendamisel Värskas noortebändina sündinud muusikanähtus. Idee panna noored seto poisid nende omakultuuri võtmes pop-rocki tegema oli toona põnevust tekitav ning on selle seltskonna tänaseks välja viinud menuni, mida ei ole saanud nautida ükski teine pärimusmuusikat arranžeeriv Eesti kooslus. Zetod on noored nägusad poisid, kes mõjuvad „peavoolutajate“ kõrval tänu eriomasele kultuuritaustale eksootilisena. Lisaks lavaline sarm, järjest paranev pillikäsitsemisoskus ning maitsekad, nutikad ja vägised rahvalaulude-pillilugude „traadised“ seaded, mis tekitavad pärimusmuusikavõõramaski kuulajas põnevust ja ka äratundmist. Kindlasti on Zetod oma eeskujuga inspireerivad ning seega ülioluline pärimusmuusikale tähelepanu tõmbaja. (Ando Kiviberg)
Zetod on tänaseks üllitanud kolm albumit: „Lätsi vällä kaema“ (2005), „Lätsi tarrõ tagasi“ (2008), „Lätsi sanna“ (2010). Tänu teisele plaadile kasvas ansambli populaarsus jõudsalt. Zetod pärjati 2009. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel „Aasta Etno/Folk Artist“ tiitliga. „Lätsi sanna“ nomineeriti 2010. aasta parimaks Etno/Folk albumiks. Festival Viru Folk otsustas Aasta Popmuusikaauhinnad galal anda kollektiivile Kuldne Plaat pärimusmuusika populariseerimise eest, aastal 2011 pärjati Zetod aga Kuldse Plaadiga aasta ansambliks. 2009. aastal Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Raadio 2 koostööl välja antud kaheksast etnokulbist kogusid setorokkarid kuus, 2010. aastal ühe.
Jalmar Vabarna (laul, akustiline kitarr, elektrikitarr, karmoška), Artur Linnus (akordion, laul), Jaanus Viskar (basskitarr, laul), Martin Kütt (löökriistad), Matis Leima (viiul, karmoška, laul), Rainer Koik (helikujundaja).
Kodulehekülg YouTube Facebook MySpace Soundcloud
Laupäev, 20. juuli algus kell 13.00
Rikka Ivvani laste pillilaager, eesotsas Raali Ainiga
Rikka Ivvani laste pillilaager tähistas 2012 aasta suvel oma 10. aastapäeva. Laagris õpivad erinevate tuntud pärimusmuusikat viljelevate õpetajate käe all Setumaa valdade lapsed. Õpe toimub meistri- selli õppe raames, koostöös Viljandi Pärimusmuusika aidaga.
Ansambel Kiiora
Ansambel Kiiora sai kokku 2010 aasta suvel, et mängida seto, eesti ja kaugemate hõimurahvaste (tantsu-)lugusid. Luhamaa nulga tsurad ja Tsätski nulga näio õpetavad ka seto tantse ja tutvustavad folgihõngulist omaloomingut. Nimi “Kiiora” pärineb seto eeposest “Peko”. Selle maagilise nuia, mis soodustas põllule näidates viljakasvu ja oli Peko sõjarelvaks, andis kangelasele tema isa. Kiioraks nimetatakse praegu ka ülem- ja noorsootska valitsussaua.
Matis Leima (viiul, karmoška, laul, kazoo), Evelin Ämarik (karmoška, laul), Laurits Leima (kitarr, laul)
Ansambel LÜÜ-TÜRR
LÜÜ-TÜRR on Harjumaal, Arukülas, 2012 aasta juunis asutatud arhailise meestelaulu ansambel. Ansamblile on südamelähedane regilaul. Lauldakse põhiliselt regilaule Põhja-Eestist ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule ja lorilaule üle kogu Eesti.
2011. aasta sügisel alustasid Tiit Saare ja Jako Reinaste, kes on Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaliikmed ja tuntud ka ansamblist Harju Mehed, Aruküla Rahvamajas meestelaulu tubadega. Lauluhuvilisi mehi tuli kohale kümmekond ja asi võttis tasapisi hoogu. 2012. aasta juunis tegi Aruküla Kultuuriseltsi tegevdirektor Garina Toomingas ettepaneku astuda meestelauluga üles Raasiku valla laulu- ja tantsupäeval Aruküla lauluväljakul. Mehed olid kohe kõik nõus, aga nüüd oli vaja ansamblile nime, keda laval välja kuulutada. Pilk jäi pidama rahvapärastele linnunimedele ja kõigile meeldis Lüü-Türr (öösorr) ja nii oligi meestelaulu punt endale nime saanud.
Tiit Saare, Jako Reinaste, Kalmer Kaasiku, Jaan Palu, Alari Kruusvall, Meelis Lossman, Ivo Vallas, Andrus Rähni, Olev Rähni, Jürnas Rähni, Guido Liiskmann, Tiit Reeder ja Tauno Nava.
Moskva/Odessa Bänd
Moskva-Odessa sündis 3 aastat tagasi Tallinnas Uues Maailmas, kui Jaan Sööt pakkus oma moskvalasest sõbrale Stanislav Bulganinile, et kõik toredaid senini vaid kodupidudel lauldud vene laulud võiks kokku panna ning enda ja naabrite rõõmuks venekeelse linnafolkbändi teha. Kampa võeti ka Jääääre bassist Tarvo Jaaksoo, Ann Kuut (viiul) jai Andrus Lehes (lõõtspill). Seda, mis välja tuli, iseloomustavad nad kui “vene-mustlas-juudi linnafolki kahe impeeriumi rusude alt”.
Ann Kuut, Andrus Lehes, Jaan Sööt, Stanislav Bulganin, Tarvo Jaaksoo.
Taarka Pärimusteatri noortestuudio etendus “Leelo otsib setot”
Pärimusteatri uuslavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse. Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks. Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.
Kui seto lauluema Anne Vabarna leelotas lennukiga lendamisest, siis millest unistavad tänapäeva noored seto naised?
Juhendaja: Anne Türnpu, näitlejad: Taarka Pärimusteatri noortestuudio naispere.
Hõpõhelmeq ja Meremäe Meheq
Festivalil esineb folklooriansambel Hõpõhelmeq ja Meremäe Meheq.
Ansambel Seto Miihi Summ
Seto Miihi Summ on Meremäe vallas tegutsev Setu meestelaulu ansambel.
Eestis nagu ka paljudes teistes Euroopa agraarmaades olid laulutraditsiooni põhilisteks kandjateks naised, samal ajal kui mehed olid rohkem seotud instrumentaalse muusikaga. Ka Setomaal on meeste laulmist leitud palju vähem kui naiste oma. Pärast Teist Maailmasõda oli meestelaulu traditsioon säilinud vaid väikeses piirkonnas Uusvada küla ümber ning valdav osa meestelaulu helisalvestisi pärineb “Meremäe meeste leelokoorilt”. Tänaseks päevaks on taas kokku tulnud Meremäe valla mehed Lillepuu Vassili eestvedamisel, et edendada ja tutvustada taas seto meestelaulu.
Hõrna Aare, Sarve Ants, Raali Ain, Kooseri Rein, Kübara Henn, Riitsaare Evar, Ivaski Merik Junior, Tarrose Rein, Uibokannu Mart, Pikk Ott
Juhendaja: Lillepuu Vasso
Ansambel Ukerdajad
6 noort meest viljelevad indie folk muusikat. Naerutavat ja ülemeelikut muusikat. Ilusat ja puudutavat muusikat. Tantsisklevat ja lennukat muusikat. Eelkõige nauditavat muusikat. Muusikat, milles on elu, õndsus ja särin.
Lauri Mäesepp, Ringo Ramul, Madis Lundre, Tanel Siimann, Tõnis Kirsipu, Mati Tubli
Youtube Youtube Youtube Facebook
Ansambel Terminaator
Terminaator on Eesti ansambel, mille teekond sai alguse Tallinna 10. Keskkoolist 1987. aastal. Esimene avalik esinemine oli neil samal aastal Tallinna 47. Keskkoolis toimunud koolibändide festivalil. Laiema tuntuse saavutas bänd 1992. aastal, kui võitis noorte bändide festivali Rock In. Samal aastal esines Terminaator juba Rock Summeri pealaval. Suurem tuntus tuli 1994. aastal esimese plaadiga “Lõputu päev”, kus olid hitid “Torm”, “Meeletu maailm” ja “Ainult sina võid mu maailma muuta”. 1995. aastal rääkis bänd, et nende muusika muutub käredamaks ja agressiivsemaks ning nii ka läks. Ometi võidutses järgmiselt albumilt “Minu väike paradiis” pärit ballaad “Juulikuu lumi” terve aasta Eesti raadiojaamades. 1998. aasta hitid olid “Ajateenija” ning “See ei ole saladus“.
Tänaseks on Terminaator andnud üle 800 kontserdi, sealhulgas on esinetud ka Lätis, Leedus ja Soomes. Terminaator on kirjutanud lisaks muusikali “Risk” muusika ja mänginud muusikalis “Grease”.
Jaagup Kreem (laulja, kitarrist), Taavi Langi (kitarrist), Roland Puusepp (trummar), Henno Kelp (basskitarrist)
Ansambel Untsakad
Ostrova Festival lõpeb suure simmaniga! Rahvast tantsitab ansambel Untsakad, kes on 1992. aastal loodud Eesti folk-ansambel. Oma missiooniks on ansambel nimetanud rahvaluule kogumist.
Jaanus Jantson (akustiline kitarr, laul), Ilmar Kald (viiul, laul), Jaanus Põlder (mandoliin, laul), Margus Põldsepp (lõõtspillid, laul), Marek Rätsep (basskitarr, laul), Tauno Uibo (helirežissöör).