Programm – Ostrova Festival 2012
Ansambel Klapp
Klapp on setu pärimusmuusikaansambel, mille moodustavad Seto Kuningriigi tunnustatud meistrid Toomas Valk (parim karmoškamängija 2010, 2008, 2006) karmoškal, Jalmar Vabarna (parim kasatski tantsija 2008, 2006) akustilisel kitarril ja Kristjan Priks (parim kandlemängija 2008) tamburiinidel ja Eesti torupillil. 2009. a. juulis avaldas ansambel Klapp albumi “Hopp!”. See 2007. aasta veebruaris ilmavalgust näinud professionaalne ansambel on tunduvalt rikastanud Eesti pärimusmuusika tantsulist maastikku. Nende hoogne ja leidlik esitluslaad on ülimalt kaasakiskuv ning seadetes (nii vanades setu tantsulugudes, kui ka uutes instrumentaalpalades) on küllaldaselt värskendavat jõudu ja elegantset ilu. Just muusikaline KLAPP on see, mis hoiab koos seda fantastilist triot ning arendab setu tantsumuusika kõlapilti. Võtmesõnaks on tants! Valsid, polkad, reinlendrid ja tantsud, millel on kindlad sammud – padespaan, kikkapuu jne.
Koduleht | MySpace | Potiseto lugu | Folk | Padespaan
Ansambel Lindpriid
Indrek Kalda, Toomas Lunge ning Jaan Sööt on mehed, kes ei vaja tutvustamist. “Ühise mütsi” all moodustavad nad kollektiivi nimega Lindpriid. Ansambel alustas tegevust 1996. aastal. Algusaastatel esitasid Lindpriid peamiselt II maailmasõja aegseid laule, hiljem on lisandunud repertuaar ka salongi- ja kohvikumuusika. Tihtipeale on esitatavatel paladel “oma lugu”, mida jutustatakse nende juurde. Alati polegi küsimus kindlas laulus, vaid selles loos, mis lauluga kaasas käib. Lisaks eelpool mainitud muusikale võib kuulda Lindpriide esituses veel ka laule filmidest “Inimesed sõdurisinelis”, “Seitseteist kevadist hetke”, “Cherbourg`i vihmavarjud”.
Koduleht | Facebook | Mustlane | Punased Nelgid | Lili Marleen
Ansambel Paabel
Paabel koosneb kuuest eriilmelisest muusikust, kes põimivad Eesti pärimusmuusika ja omaloomingu kaasaegse rütmimuusika konteksti. 2007. aasta kevadel tegutsemist alustanud kooslus on loonud oma pärimusmuusika töötlusega maailma, milles saavad kokku traditsioonilikkus, tänapäevane helikeel ning improvisatsiooniline vabadus. Nagu kollaaž lööb kildudeks uue terviku, saab Paabli liikmete muusikaline erikeelsus üksmeelsuseks.
Sandra Sillamaa – eesti torupill, sopransaksofon, eestlaul / Arno Tamm – eestlaul, akustiline kitarr / Erko Niit – elektrikitarr, akustiline kitarr, klassikaline kitarr / Tõnu Tubli – trummid, cajon, löökpillid / Tanel Kadalipp – kontrabass / Rainer Koik – helikujundaja.
Ansambel Smilers
Smilers on eesti pop rock ansambel, mille lauljaks ja kitarristiks on Hendrik Sal-Saller. Ansambel asutati 1993 Helsingis, kuid grupp saavutas kommertsedu ennekõige 1990ndate aastate teisel poolel Eestis, kus Smilers on avaldanud kokku kümmekond albumit mitmekümne raadiohitiga ning esinenud kõikides maakondades ja olulisemates popkontserdipaikades.
Laupäev, 21. juuli, 2012. Algus kell 13.00
Päevajuht on Rohke Debelakk!
Seto pillimäng, Teatrietendus, Seto meeste laul, Seto naiste leelokoor, Laulge kaasa- laulame koos pidulistega teada-tuntud seltskonnalaule, Seto tantsude õpetus (ansambel Klapp saatel).
Raali Ain karmoškal ja Rikka Ivvani Pillilaagri lapsed
Verska Naase’
Värska naiste leelokooris laulavad noored Värska kandi naised. Koori liikmete hulgas on naisi, kes on laulnud seto laule juba lapsepõlvest saadik, aga on ka uusi leelotajaid, kelle tõsisem kokkupuude leeloga on alguse saanud just Värska naiste leelokooris. Naiste suureks huviks on seto vanem mitmehäälne laulutraditsioon, mida õpitakse arhiivisalvestuste põhjal. Arhiivisalvestustelt on hea võimalus õppida seto laulu kuulsate seto lauluemade ja nende kooride käest, hoolimata sellest, et nad on teise ilma läinud juba enne noorte naiste sündi. Värska naiste leelokooris on hästi kokku pandud emade ja vanaemade käest saadud seto lauluhääl ja teiselt poolt uueaja etnomusikoloogiline teadmine seto laulupärimusest.
Seto Miihi Summ
Meremäe vallas tegutsev Setu meestelaulu ansambel kannab nime Seto Miihi Summ.
Eestis nagu ka paljudes teistes Euroopa agraarmaades olid laulutraditsiooni põhilisteks kandjateks naised, samal ajal kui mehed olid rohkem seotud instrumentaalse muusikaga. Ka Setomaal on meeste laulmist leitud palju vähem kui naiste oma. Pärast Teist Maailmasõda oli meestelaulu traditsioon säilinud vaid väikeses piirkonnas Uusvada küla ümber ning valdav osa meestelaulu helisalvestisi pärineb “Meremäe meeste leelokoorilt”. Tänaseks päevaks on taas kokku tulnud Meremäe valla mehed Lillepuu Vassili eestvedamisel, et edendada ja tutvustada taas seto meestelaulu.
Ansambli liikmed
Hõrna Aare / Sarve Ants / Raali Ain / Kooseri Rein / Kübara Henn / Riitsaare Evar / Ivaski Merik Junior / Tarrose Rein / Uibokannu Mart / Pikk Ott
Juhendaja: Lillepuu Vasso
Teatrietendus “3 Hinnapakkumist”
Kauksi Ülle
Seto muinasjuttõ „Repän hanikar´ah “ ja „Kavalus ja kergeusklikkus“ perrä kirotõt näidend om tuud täämbäste päivä, kos mahehanidõ kasvatamises tulõ tetäq OÜ ja kõikvõimas „Ri-Az“ komisjon langõtas otsus, kinkast saa hanikar´us. Hinnapakkumiseq ommaq esitänüq mehiläste karjatamise praktik kahr, lambakarjade teisaldamise meister susi ja sulgloomade ekspert repän. Obinitsah om külätiätret tett ja mitukümmend aastat Seto Seltsimaja man ja naisseltsi „Miitsirk“ iistvõttõl. Inämbüste om vahtsõnõ setokiilne näidend vällä tulnuq lihavõttõ aigu.
Näitlejad
Liiva Kati, Pikk Ott, Kivisild Helen, Nutovi Rita, Riitsaarõ Evar, Tarrosõ Aira, Kivisild Helen, Kauksi Ülle või Nutovi Rita, Tarrosõ Rein, Hõrna Rieka, Hõrna Aare, Tarrosõ Aira, Tarrosõ Triinu –Liis, Hõrna Rieka, Kauksi Ülle, Kivisild Helen
Setu tantsude õpituba
Jane Priks ja Meel Valk juhendamisel, lõõtspillidel saadab Toomas Valk.
Ansambel Tuulepuu
Tuulepuu rahvamuusikaansambel koosneb noortest Karksi-Nuia muusikutest. Bänd alustas 2007. aastal Karksi-Nuia Muusikakoolis, kus esialgu tegutseti viiekesi, kuid aja möödudes liikmed vahetusid ning lõpuks jäi alles kaheksa asjaarmastajat. Peatselt lõpetati nootide kasutamine ja hakati musitseerima puhtalt kuulmise järgi. Aja möödudes täienes ka repertuaar, kust võib leida nii kauneid ballade, kui ka korralikku regi-rokki. Esinetud on Viljandi, Hiiu ja Viru folgil ning Regiööl. Kontserte on antud peale Eesti ka Soomes, Rootsis ja Lätis. 2010. aasta alguses esitles bänd oma debüütalbumit “Laia taevaliua sinal”
Tuulepuus musitseerivad:
Margus Põldsepp – lõõts, kitarr, laul / Kärt Leppik – laul / Klaid Melnikov – basskitarr / Kaido Kadaja – kitarr / Katri Mets – viiul / Birgit Viru – flööt, torupill / Kaari Talvet – krom. kannel / Siret Suigusaar – krom. kanne
Kaasa teevad
Kristo Joosep – trummid / Marju Varblane – viiul, hiiu kannel, väike kannel, torupill / Jan Viileberg – kitarr
“Laulge kaasa” – Reet Linna ja Are Jaama
Tõnu Raadik ja tema laulud
Tõnu Raadik on näitlejaharidusega helilooja, kes kirjutab muusikat teatritele, filmidele, ansamblitele, solistidele ja oma lõbuks. Ta on välja andnud hulgaliselt autoriplaate ning kirjutanud muusikat filmidele nagu näiteks „Inimene, keda polnud”, „Ameerika mäed” ja palju veel. Rahvalaulikuks sai ta Kukerpillidele kirjutatud üdini positiivse heliplaadiga „Tahan lennata”. Plaadilugude kujundlikkus ja hea kooskõla tekstidega tõstsid ta otsemaid eesti populaarsemate laululoojate hulka. Instrumentalistidest on olnud talle armsamad partnerid akordionist Henn Rebane ja Are Jaama.
Ansambel PANTOKRAATOR
Etnoproget mängiv PANTOKRAATOR on unikaalne nähtus Eesti rokkmuusikas. Rokki, folki ja William Shakespeare luulet kombineerides loob PANTOKRAATOR värviküllaseid helimaastikke, esitades oma loomingut harukordse jõu ja ekspressiivsusega.
Tartus, 14. detsembril 1981. alustanud elementaarse pillimänguoskuseta koolipoiste unistusest kasvas välja bänd, mis on tänaseks andnud välja viis helikandjat, toonud lavale kaks rokk-etendust, osalenud arvukates teatritükkides ning esinenud kõigil suurematel Eesti rockfestivalidel. 2009. aastal ilmus album “Tormidesööjad” ning bändi kirevat ajalugu käsitlev “Valge Raamat”.
PANTOKRAATOR:
Lauri Saatpalu laul / Triinu Taul laul, torupill / Kaie Mikheim laul, torupill / Roland Puusepp trummid / Henno Kelp bass / Taavi Langi kitarr / Erik Sakkov süntesaatorid / Ergo Ehte heli
Koduleht | Facebook |Metsavaht | Tuul | Linnamäng
SIMMAN
Ansambel Kihnu Poisid
Kihnu Poisid on 1996. aastal Kihnust alguse saanud folk-möllupunt. Meie põhiliseks eesmärgiks on vanade merelaulude taaselustamine. Just meri, meremehed ja kaldale jäänud pruudid on meile eriti südamelähedased. Ükski Kihnu Poiss ei pelga tõsist peomöllu ja on valmis kütma nii, et meri põlvini.
Koduleht | Facebook | MySpace | Suurele Merele
